I. Sõjavangide reparatsioon 1919 – 1922
Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Venemaa ja Kesk-Euroopa vahel ikka veel sadu tuhandeid sõjavange kodumaale tagasi saadetud. Sellest tulenevalt käivitas Rahvasteliit Nanseni juhitud humanitaaralgatuse. Vähem kui kahe aastaga umbes 427 886 inimest saadeti kodumaale tagasi. Nendest 406 091 transporditi läbi Balti regiooni.
II. Venemaa kodusõja põgenikud
Revolutsioon ja kodusõda lõhestasid Venemaad 1917. aastast kuni 1920. aastate alguseni. Sõda tõi kaasa umbes kahe miljoni inimese, sealhulgas lugematute laste, ümberasustamise. Kümned tuhanded asusid äsja iseseisvunud Balti riikidesse või linnadesse nagu London, Belgrad, Pariis ja Berliin. 1921. aastal algasid ametlikud rahvusvahelised jõupingutused vene pagulaste abistamiseks, kui Rahvusvaheline Punase Risti Komitee pöördus Rahvasteliidu poole nende abistamiseks.
III. Venemaa näljahäda ja Nanseni missioon
Pärast Esimese maailmasõja tapmisi, poliitilisi murranguid Venemaal ja mujal ning haiguste vohavat levikut kurnatud kogukondade seas, ohustas toidupuudus hinnanguliselt umbes 32 miljonit inimelu Venemaal, Ukrainas ja Gruusias. 1921. aastal, lisaks poliitilisele kaosele, mis põhjustas olemasolevate tervishoiuteenuste lagunemise, koges piirkond hävitavat põudu, mis viis üldise näljahädani. Tuhanded külad hüljati nende elanike poolt, kes suundusid toitu otsima kõikjalt, kus nad seda loota võisid. Nad jäid ellu süües muru, mullakamakaid, koduloomi… ja isegi inimliha. 1921. aasta juunis tunnistas Lenin ähvardavat tragöödiat ja kirjanik Gorki pöördus maailma poole abi saamiseks.
Kahe nädala jooksul sõlmis Nansen Nõukogude võimudega abi jagamise lepingu. Kokkulepe andis Nanseni komisjonile õiguse kaasata vajalikke töötajaid ning tagas liikumis- ja tegutsemisvabaduse. Selle kooskõlastatud lähenemisviisi raames oli Ameerika abistamisamet üks esimesi aktiivseid rühmi, kes korraldas miljonile lapsele toitmisprogrammi. Novembriks oli kahjustatud piirkonda jõudnud pool miljonit toitu ja ravimeid täis pakitud raudteevagunit.