Projekti kirjeldus

Projekt püüab Euroopa kodanikele meelde tuletada Fridtjof Nanseni tööd, mis on näide eurooplusest ja intensiivsest tööst parema ühiskonna nimel, töötades kolmel sambal:

1- Sõjavangide kodumaale tagasipöördumine 1919–1922 kui rahulik kooseksisteerimine Ida-Euroopas, kus Venemaa kodusõda mõjutas kogu piirkonda. Esimese maailmasõja unustatud sõjavangid saadeti kodumaale tagasi tänu Nanseni juhitud ühistele jõupingutustele, mille tulemusel 427 886 vangi paigutati ümber umbes 30 erinevasse riiki.

2- Projekti teine sammas põhineb Nanseni osalusel pagulaste ülemkomissarina Rahvasteliidus; Tema üks peamisi saavutusi oli umbes kahe miljoni Vene pagulase ümberasustamine, kes olid Vene revolutsiooni murrangute tõttu ümber asustatud.

3- Projekti kolmas sammas põhineb peamiselt Nanseni poolt korraldatud humanitaarabile, mis oli seotud Venemaa näljahädaga. See humanitaarabi oli suunatud miljonile elule, isegi kui Nõukogude võimud piirasid selle mõju. 1921. aasta suur näljahäda Venemaal kutsus esile laialdase humanitaarliikumise Euroopas ja Ameerikas. Kui Nõukogude Venemaa püsis kuni 1924. aastani diplomaatiliselt isoleeritud, siis valitsusvälised humanitaarorganisatsioonid mängisid suurt rolli kontaktide loomisel mõlemal pool puhvertsooni. Rahvusvaheline abikomitee Venemaale ja „Nanseni Missioon“ paistsid olevat kõige kaugeleulatuvamad rahvusvahelised abikampaaniad Venemaale kahekümnendate aastate alguses.

Projekti eesmärk on tugevdada Euroopa kodanike tänast pühendumust Nanseni poolt kaitstud põhimõtete säilitamisele, kui ühisele lähenemisviisile ühistele probleemidele, pagulaste toetamisele ja humanitaarabile, soodustades samal ajal Euroopa kodanike riikidevahelist dialoogi Nanseni tegevuste üle ja selle tagajärgede kohta. Projekt suurendab teadlikkust kodanike hulgas sarnasustest praegusest Euroopa Liidust, solidaarsuse vajalikkusest loomiseks sidusam ja õiglasem ühiskond. Selle läbi aidates kaasa Euroopa identiteedi tugevdamisele. Lisaks, suurendab projekt vastupanuvõimet tänapäevaste populistlike narratiivide vastu, mis põhineb lubadusel naasta väidetavalt “parema mineviku” juurde. See annab selgeid näiteid selle kohta, kuidas eurooplased suutsid lahendada ühiseid probleeme Nanseni juhitud ühiste seisukohtadega, mis on paljudel juhtudel endiselt Euroopa kodanike jaoks prioriteedid, nagu elanikkonna liikumine, pagulased ja humanitaarabi.